No nii, käes ta on. Kui pastakas peale lühendatud tööpäeva kukub, tahaks tegelikult kohe kuskile ära joosta. Jätta auto sinnasamasse ettevõtte parkimisplatsile ja joosta kohe. Ükskõik kuhu. Kus oleks rahu ja vaikust. Metsa või mere äärde. Eemale tegevustest, mida ei tahaks teha, aga peab.
Seal metsas võiks olla üks majake kuhu jooksevad ka kõik sõbrad. Sinna tuleks trennikaaslased ja äge naabrimees. Sinna tuleks lapsepõlvesõbrad ja mõni toredam ülikoolikaaslane. Seal oleks majake kus laud on kaetud 2 ööpäeva. Laud, mida iga õhtu ei pea koristama. Võid olla lihtsalt põrsas. Ja seal majas võiks magada, magada nii kaua et ei saa üldse enam millestki aru. Ja kus ei ole vaja jagada üksteisele kingitusi. Lihtsalt oled. Isegi rääkima ei pea omavahel. Passid lakke või seina. Või filme ilma lollakate reklaamipausideta. Või loed. Ja seal võiks olla saun ning ka seal saunas võiks olla süüa 2 ööpäeva jagu. Ja külma õlut. Ja no head veini ka ikka. Ja siis peale kahte päeva võiks midagi ikka teha ka. Kasvõi lund lükata. Kui lund on. Ja siis jälle lihtsalt olla. Ja vahepeal siis natuke mõelda. Kohe võtta natuke aega ja mõelda oma mõtteid. Mõelda mis see aasta tehtud on. Ja kuidas järgmine aasta ehk paremini teha…
Aga selle asemel paned pastaka sahtlisse, ohkad, käivitad auto ja hakkad Pärnu maanteel autoderivis ootama. Ja närveerima.
Probleem nr. 1 – Kas kingitus naisele on olemas? Kui kõik on see aasta kenasti läinud ning saad oma naise sõbrannadega ikka veel hästi läbi, on sul vähemalt plaan B olemas. Saab kingiideid küsida. Kasutades oma enese vaistu kipuvad endaarust andekaimad kingitused minema paari kuu pärast Taaskasutuskeskuse riiulitele. Nagu tark armastuse õpik kirjutab: ,, Tee ikka teisele seda, mida ta tahab et talle tehakse.´´ ,,Mitte ära tee talle seda, mida sa tahaksid et sulle tehakse´´. See kehtib ka kingituste puhul.
Probleem nr. 2 – Kuidas teha eelolevad õhtud vanemate ja lastega võimalikult lihtsaks ja lahedaks. Nii et keegi ei vihastaks. Et jaksaks kaasa noogutada kõigile õpetussõnadele ja soovitustele. Kuidas mitte hinge võtta märkusi. Kuidas mitte solvata vanemaid mitte süües sadu vorste mis lauale on pandud. Ja kõiki neid õunu ja kapsaid. Kuidas mitte minna närvi selle peale kui su laps oma mänguasjad kuuse otsa loobib. Krt see aasta on pühad veel eriti pikad ju…
Probleem nr. 3 – Mida teha kogu selle mõtetu jamaga, mida see ja järgmine nädal kingitakse? Suurem osa olekski võinud muidugi poodi jääda, aga kuidas sa jõulude ajal tühja käega ikka külla lähed. Ära ei saa seda kõike ka visata, pole viisakas. Alles ka ei saa jätta, sest pole ruumi. No ok, konjaki ja veini keerad naabrimehega endale sisse ja kommid topid külla tulnud lastele taskutesse, sest oma lapsele niipalju sokolaadi ei saa anda. Läheb lolliks peast. Aga need küünlad, raamatud ja tassid?
Aga tegelikult! Tegelikult me peame olema tänulikud, mitte närveerima. Olema tänulikud, et meil on naine ja lapsed kellele midagi kinkida. Et meil on vanemad, kes meile külla tulevad või kellele külla minna. Ja et elame nii hästi, et asju on üle, mitte puudu.
Paljude meeste jaoks on jõulude ajal õnn mittemillegi tegemises. Et saaks lihtsalt olla. Paljudel naistel aga pidevas toimetamises. Nii et jagage neid hetki ja pakkuge oma kallitele just seda mida nemad vajavad. Kinkige üksteisele rahu ja vaikust. Ning ka tegemisi ja toimetamisi. Siis on tasakaal majas.
Aga mehed, seal metsamajakeses võite ikka sõpradega ära käia. Kohe päriselt.
