Selle aasta kõige pimedam aeg on käes. Uskumatu, aga päike loojub juba kell pool neli. Suvel selle peale mõeldes ajab selline mõte lihtsalt naerma, sest see tundub nii uskumatu. Täna keskpäeval autoga Pärnu poole sõites röökis mu poeg autos õnnest joobnuna ,,Päikeeee´´ Polnud tegelikult ka ise seda loodusime paar nädalat näinud.
Igal aastal olen peale musta novembrit nii tühi, et detsembrisse eriti energiat ei jätkugi. See aasta sai asju natuke teistmoodi tehtud ja kasutatud ära see pime ning ebameeldiv aeg lugemiseks ja endaga tegelemiseks. Sai keha ja pead ikka päris korralikult korrastatud. Üks suuremaid muutusi toimus ehk peale terapeudi juures käimist. Sain seal rääkida ära ausalt, ilma ilustamata ja mõtlemata, kõik oma mured. Ja mis mulle meeldis enim, oli see, et tagasiside oli aus. Need mured, mis enne seda paaritunnist vestlust tundusid väga suured, tunduvad nüüd tagasi vaadates nii pisikesed. Mured, mida ei saanud sõpradele ja elukaaslasele rääkida, sest nende vastused ei oleks olnud erapooletud.
Paar päeva pärast seal käimist jäin imelikult haigeks, üle mitmete aastate oli esimest korda midagi korrast ära mu kehaga, nii et kolm päeva kogu keha puhastas ennast igast otsast ja august. Ju tuli ka viimne jama välja. Sest peale sellest jamast tervenemist olen tundnud ennast suurepäraselt ja paremini kui kunagi varem.
Uurides kogu novembri, mis siis ikkagi murrab Eesti meest, sain palju erinevaid vastuseid. Suhtlesin arstide, psühholoogide, terapeutide, ravitsejate ja samuti ka täitsa tavaliste Eesti naiste ja meestega. Mingi hetk hakkasid kõik lood kattuma, kuid siiski jäi kõlama see, et meie elu mõjutavad enim meie kõige lähedasemad inimesed-meie parimad sõbrad ja elukaaslased. Nendega igapäevane suhtlus ja vajadusel ka nendepoolne abi.
Aga millal su väga hea sõber või elukaaslane sinult küsis: Mees, kuidas sul PÄRISELT läheb? Mitte seda, et kuidas sul tööl läheb, või kui palju rinnalt tõstad, või millal tina jälle paneme, või kuhu õhtusöögile lähme? Vaid kuidas sa PÄRISELT ennast igapäevaselt tunned? Ja ka kuulaks sind.
Esiteks, millal te naised viimati küsisite oma mehelt seda küsimust? Ja ka tema vastust kuulasite. Ilma selleta, et hakkaksite omapoolseid agasid vastu pakkuma esimesel võimalusel. Millal te viimati kuulasite ära oma mehe, ilma et hakkaksite kurtma oma elu üle.
Kõik naised soovivad pidevalt omale mehelikku meest, kes oleks kõikjal alfa isane. Tooks koju raha, juhiks peret, oleks hea isa ja naisele tõeline isane. Aga kui ta tõesti käitub nagu isane ja vajab vahest oma sõpradega olemist, et igal muul päeval olla pere juht, siis naistele see ei meeldi. Sel hetkel tahetakse vaikset kutsikat oma kõrvale. Nii need asjad ei toimi kahjuks, sest mees ei saa aru, kumba te siis lõpuks tahate oma ellu.
Ma saan küll aru, et tore on naistel pidevalt testida oma kaaslast kas ta on ikka teie vääriline. Aga teate, paljud mehed mingi hetk enam ei jaksa. Tahad omale head meest, ole ka hea naine. Mehele mõjub headus palju rohkem kui pidev draama. Mees elab ikka edasi oma igapäevast elu, kuid kogu selle draama all kaotab ta aga igasuguse igapäeva sära, sest ta ei viitsi seda võitlust lihtsalt vastu võtta ja lihtsama meelega alistub. Ja nii ka kustub. Ja siis naised ei ole rahul, et neil on kodus ebamehelik mees. Aga kullakesed, te olete ise ta selliseks teinud. Nii et võib-olla te naised peaks natuke ka omapoolset käitumist parandama, ehk siis ka Eesti mees säilib paremini:)
Teiseks, sõbrad- Siin me peame meestena ise kõik peeglisse vaatama. Millal me viimati küsisime oma hea sõbra käest-Kuidas sul PÄRISELT läheb. Ja teda ka ära kuulasime ja vajadusel ausat nõu andsime. Mitte sellist, mida sõber tahaks kuulda, vaid sellist, mis ka tegelikult tõde on. MItte seda, et su naine on loll ja sina teed kõike õieti, vaid tõeliselt mõeldes sellele mis on õige. Vaid nii oleme talle tegelikult abiks ja sõbraks ja saame teda aidata.
Sõbrad ei tohiks lasta kunagi oma sõpradel laskuda keskpärasusse ja mugavustsooni-me peame motiveerima üksteist olema rohkem seiklusjanulisemad ja energilisemad. Kuid kui vahest on vaja sõpra natuke maha rahustada, et pikemas perspektiivis õnnelik olla, siis me peame seda ka tegema.
Foto:Joosep Martinson
Ilmus esmaselt meesolen.ee blogis
