Turismitalu söögitoa uksest tormab pooljoostes sisse hingeldav vanamees, astub kiirelt leti juurde palub 100 grammi viina. Selgituseks lausub, et tal tuleb naine ka kohe järgi ja ta ei ela muidu lõunasööki koos temaga üle. Saab oma viina, kummutab ühe lonksuga alla ning hetke pärast võtab oma kaaslase naerul suuga uksel vastu. Ei ole stseen 80-ndatest. Hoopis eelmisest nädalast. Hea näide, kuidas paljud Eesti mehed elavad. Mis asi siis ikka Eesti mehel selle alkoholiga on?
Kas on asi tõesti selles, et oleme jäänud Ida ja Lääne vahele ning võtame mõlemast maailmast maksimumi. Nädala sees joome nagu kultuursed Lääne-Eurooplased iga päev veini ja siis nädalavahetustel paneme viina nagu naabrid Idast
Nüüd kostub järjest rohkem igal pool et ei tohi, ei tohi, ei tohi alkoholi tarbida! Alkohol on kõige kurja alus! Kõigepealt, meeste psühholoogia on lihtne – mis on keelatud, on huvitav!!! Ja teiseks- alkohol ei ole paha, liiga PALJU alkoholi on paha. Pigem tuleks see küsimus tõstatada: Miks saab klaasist veinist pudel viina?
Paljud täiskarsklased on seetõttu ka minu jaoks natuke silmakirjalikud, sest nimetavad asju valede nimedega. Selle asemel et koguaeg rõhutada kui paha on alkohol, peaks nad ütlema et asi on temas. Ma ei oska juua alkoholi, sest kui joon, lähen lolliks ja teen teistele haiget. Muidu tundub nagu sama jutt, et ma ei saa kuskile avalikule üritusele minna, sest alati lõpetan mõne võõra naisega voodis ja sellest tuleb mul oma naisega alati ilge jama. Ja siis tembeldad naised ohtlikeks ja pahadeks. Tegelt oled ju ikka sina, kes ei suuda omal vööd kinni hoida.
Alkohoolik Andrus Vaarik, kes on nüüd täiskarsklane, ütles ühes saates hästi- Kui tema elust kadus alkohol, kadusid ära ka suured rõõmuhetked. Aga samas ka suured kurvastushetked. Elu muutus tasakaalukamaks. Aga ma kujutan ette ka selle mehe koguseid ja tuure.
Meie isadel ja vanaisadelt ei olnudki muud võimalust kui juua viina, sest see oli ainuke vedelik, mis aitas lõõgastuda. Ei olnud meetrite pikkusi veinilette ja 40 sorti käsitööõlut. Muu alkohol, mis peale viina pudelisse pandi, oli nii õudne, et sellega ei puhastatud isegi saapaid.
Ma saan aru, et paljud selle põlvkonna mehed praegu ei saagi muudmoodi, kui nulltolerants- sest teavad, et kui uuesti see esimene lonks tuleb, on nad järgmine hetk kas surnukuuris, või lihtsama variandi puhul voolikute küljes Wismaris. Aga enamuste nende meeste puhul jõi ka pudel kogu aeg nendest, mitte nemad pudelist. Need asjad ei pea aga enam nii olema.
Mul on endal väga palju sõpru-tuttavaid kes pärast kahte klaasi veini on palju toredamad , huvitavamad ja lõbusamad inimesed kui nad ilma veinita on. Mulle avaldab muljet mees, kes küsimuse peale: ,,Mis sa arvad kust see vein tuleb?´´ ei vasta et ,,Pakist“, vaid peale maitsmist: ,,Värvi ja lõhna järgi on raske öelda, aga maitse järgi tundub olevat prantslane´´. Mind hirmutab see mees, kes ütleb : ,,Ei ,ma ei proovi, ma lubasin endale, et ma nüüd kuus kuud tilkagi ei võta. Siis vaatan mis edasi saab.´´ Ja samas tunned kuidas mehel laua all närvilisusest jalad värisevad.
Peab aru saama, et paljude meeste jaoks on alkohol ennekõike ravim, legaalne antidepressant, mis kergematel juhtudel aitab mõnel mehel igal õhtul viie minutiga tööelult pereelule ümber lülituda ja rahulikult oma naise ja kolme lapsega hakkama saada. Raskematel juhtudel aga lihtsalt igal õhtul unustada kui halb ta elu tegelikult on. See tähendab, et alkoholist on saanud ravim ,et saada lahti haigusest. Ja haiguseks on sitt reaalsus.
Ja siis tegeletakse kõikjal pidevalt haiguse tagajärgede likvideerimisega ja ravimi üle vaidlemisega- kas ja mis kell seda peaks kätte saama ja kui palju see peaks maksma. Mis vahet sellel on – tegelikult peaks tegelema haiguse põhjustajaga-ühiskonna, elukeskkonna ja inimestega. Panna siia oma energia. Kogu see olemine ja elamine on Eestis nagunii nii kinnine ja morn. Isegi need hipid, kes ütlevad, et alkohol on paha, lähevad hiljem nurga taha ja tõmbavad ennast droogidest samuti pilve. Ka nemad tahavad reaalsusest minema pääseda. Kõik on samamoodi haiged.
Halenaljakas on see, et Eesti meest päästa, me peame mehed saama oma muredest rääkima. Aga ega Eesti mees enne midagi ei räägi, kui natuke napsu on võetud. Nii et NATUKE peaks olema ok. Veinijoomise poot räägib ka veel see, et veini on inimesed joonud juba ennemuistsetest aegadest, aga kanget, destilleeritud alkoholi alla tuhande aasta, nii et lootus on, et evolutsioon on teinud oma töö ja meie kehad on veiniga harjunud ning võtavad selle klaasikese kenasti vastu.
Nii et prooviks kõik üksteise vastu olla natuke paremad ja normaalsemad. Polegi midagi rohkemat vaja. Siis hakkavad ka suuremad muutused toimuma. Küll näete, siis kaob ka selline Eesti mehe enesehävituslik käitumine.
Ilmus esmaselt meesolen.ee blogis
